Kemikaalid ning nende ohud Kitty Kislenko Balti Keskkonnafoorum 17.04.2007

0
0
1885 days ago, 628 views
PowerPoint PPT Presentation

Presentation Transcript

Slide 1

Kemikaalid ning nende ohud Kitty Kislenko Balti Keskkonnafoorum 17.04.2007

Slide 2

MÕISTED

Slide 3

Keemiline aine – üks kemikaal - esineb looduses või sünteesitakse tööstuslikult Nt. toornafta on looduslik kemikaal, kuid selle fraktsioonid (lahustid, bensiin) on sünteetilised ained, sest require on tahtlikult inimese poolt toodetud Keemiline valmistis – segud ja lahused, mis koosnevad kahest või enamast ainest Nt. värvid, puhastusained jne .

Slide 4

Pestitsiidid – keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Kuuluvad taimekaitsevahendite või biotsiidide koostisse. Biotsiidid – "elu hävitamine" – mürgised kemikaalid (sisaldavad säilitusaineid, desinfitseerimisaineid, pestitsiide), mida kasutatakse kahjulike organismide kontrollimiseks või hävitamiseks Inimese ja loomade hügieeniks Joogivee desinfektsioonivahendid Pinnakaitsevahendid, puidukonservandid Kahjuritõrjevahendid, nt. näriliste tõrjeks

Slide 5

Taimekaitsevahendid – aine või ainete segu, mis kaitseb taimi kahjurite, haiguste, jt kahjulike faktorite eest. Üldiselt jaotatakse Herbitsiidid e. umbrohutõrjevahendid Insektitsiidid e. putuka te tõrjevahend Fungitsiidid e. üldnimetusena haiguste tõrjevahendid. Tähendab sõna otseses mõttes seenhaiguste tõrjevahendit

Slide 6

Toode – sisaldab kemikaale, kuid ei tekita keemilist reaktsiooni ning omab füüsikalisi omadusi Nt. auto, riideese, mööbel, arvuti, mänguasjad jne. Toote pind võib olla kaetud/töödeldud kemikaalidega ning sisaldada inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikke või ohutuid keemilisi aineid

Slide 7

KEMIKAALIDE MÕJU

Slide 8

Kuidas alustada… Kus me satume kontakti kemikaalidega? Kuidas kemikaalid meie kehasse/keskkonda satuvad? Missugused kemikaalid põhjustavad probleeme? Mis kemikaalid teevad sinu kehas?

Slide 9

Kuidas me puutume kokku kemikaalidega?

Slide 10

Kuidas satuvad kemikaalid meie kehasse? Läbi hingamise Läbi söömise Absorbeeruvad läbi naha

Slide 11

Kemikaalide mõju Akuutsed efektid : kahju on näha kohe pärast kokkupuudet Kroonilised efektid : pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet

Slide 12

Mõjud tervisele Otsene/kohene mõju: Allergia Silmakahjustus Mürgitus Uimasus ja peavalud Põletus Surm Pikaajaline mõju: Hormoonsüsteemi kahjustumine Geneetilised muutused Oht lootele läbi ema platsenta, raseduse katkemine ning enneaegne sünnitamine Püsiv allergia Sigivusvõime kahjustumine (sperma kvaliteedi vähenemine) Vähkkasvaja teke Kroonilised hingamisteede haigused (astma)

Slide 13

Laste tervis: kas nad on pisikesed täiskasvanud? Saasteainete kokkupuude lastega on tugevam kui täiskasvanutega seoses organismi väiksema vastupanuvõimaega Hingavad rohkem õhku Joovad rohkem vett Söövad rohkem toitu kui täiskasvanud võrreldes nende kehakaalu protsendiga Arenevad organismid on rohkem haavatavamad vigastustele

Slide 14

Kuidas satuvad kemikaalid keskkonda? Läbi tööstuslike protsesside ( õhu saastamine, veeheitmed, jäätmed) Läbi tarbeesemete

Slide 15

Kemikaalid keskkonnas Osa keemilisi aineid hävib keskkonnas aga osa jääb püsima ning akumuleerub elusorganismides Püsivad (ei lagune/jäävad aastateks keskkonda), Bioakumuleeruvad (jäävad kudedesse/rasvkoesse), Toksilised (potentsiaalne mürgistus) - PBT Püsivad ained võivad rännata pikki vahemaid ja jõuda aladele, kus neid post iial varem kasutatud

Slide 16

Kemikaalid keskkonnas Sünteetilised kemikaalid võivad põhjustada probleeme Lisaks sünteetilistele põhjustavad probleeme ka orgaanilised ained Püsivad orgaanilised saasteained POS Nt. POS on leitud isegi arktika õhus, vees ja organismides Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele (püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi Konventsioonile) tuleb POS tootmine ja kasutamine lõpetada Inimeseni jõuavad keskkonnale ohtlikud ained läbi akumuleerumise organismides ja toiduahelas (inimesed söövad require ained sisse).

Slide 17

Kemikaalide mõju keskkonnale Kliimamuutus Osoonikihi vähenemine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Suured õnnetused Puhta vee majandamine Metsade olukorra halvenemine Ranniku ohud Jäätmed

Slide 18

Tõestused Erinevad uuringud on näidanud, et meie veres, kudedes ja rinnapiimas leidub palju tööstuskemikaale Viimane sooritatud uuring näitas, et 9 vabatahtlikul inimesel leidus veres ja uriinis 91 erinevat tööstuskemikaali ühendit, saasteainet ja teisi kemikaale Süttimisvastased kemikaalid – leitud mitmete arktilise loomaliigi organismist: jääkarud, merelindude munad

Slide 19

Tõestused kemikaalidest inimese sees ja keskkonnas on üks näitaja, et me puutume igapäeva elus kokku tarbekemikaalidega, kaasaarvatud toit Broomi suured kogused karude, hüljeste, rebaste ja kajakate organismis – tööstusliku broomi kontsentratsioon keskkonnas on viimase viie aastaga kahekordistunud PCB ja DDT kõrge kontsentratsioon Arktikas juba mitmeid aastaid

Slide 20

Tõestused Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) o n hinnanud taimekaitsevahendite mõju rahvastiku tervislikule seisundile (2004): tõrjeained põhjustavad aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse, neist 220 000 sureb : enesetap ud , massilise d mürgistusjuhtumi d ja mürgistus ed tööl l igi miljon inimest kannatab tõrjeainete krooniliste kahjustuste all u mbes 40 000 arvatakse haigestuvat tõrjeainetest põhjustatud vähki

Slide 21

Mis on ohtlikud kemikaalid? Ohtlik on kemikaal, mille omadused põhjustavad kas ise või kontaktis teiste ainetega kahjustusi tervisele, keskkonnale või varale

Slide 22

Ohtlikkuse kategooriad Füüsikalis-keemilised omadused määravad, kuidas aine "käitub" kasutamisel või tootekomponendina . Terviseohtlikkuse omadused k irjeldavad kemikaaliga kokkupuutest tulenevat mürgist mõju inimese tervisele, kui kokkupuude ületab teatud doosi. Aine võib sattuda inimese organismi allaneelamisel, sissehingamisel, silma sattumisel või kokkupuutel nahaga. Keskkonnaohtlikkuse omaduste abil kirjeldatakse kemikaali kahjustavat toimet keskkonnale ja selle edasist saatust keskkonnas.

Slide 23

Ohutunnused ohtlikele kemikaalidele

Slide 24

Ohutunnused: füüsikalis-keemilised omadused F väga tuleohtlik F + eriti tuleohtlik Kemikaal on eriti või väga tuleohtlik ja kergestisüttiv. Võib plahvatada süütamisel. Nt süütevedelik, putukate tõrjevahend aerosoolpudelis, õhuvärsken daja

Slide 25

Ohutunnused: füüsikalis-keemilised omadused O oksüdeeriv E plahvatusohtlik Kemikaal võib ebaõigel kasutamisel või kokkupuutel teiste kemikaalidega plahvatada või süttida Nt vesinikperoksiid Kemikaal on plahvatusohtlik ja teda tuleb käidelda ettevaatlikult Nt püssirohi

Slide 26

Ohutunnused: terviseohtlikkus Xn kahjulik Xi ärritav Ohtlik kemikaal, mis võib põhjustada tervisekahjustusi või allergiat sissehingamisel, kokkupuutel nahaga või allaneelamisel. Teatud kemikaalid võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi pikaajalisel kasutamisel. Pakend peab olema lastekindla sulguriga! Nt katlakivi eemald aja , süütevedelik, lambiõli

Slide 27

Ohutunnused: terviseohtlikkus C söövitav Võib põhjustada naha söövitust ning söögitoru ja silmade püsivaid kahjustusi. Pakend peab olema lastekindla sulguriga! Nt kanalisatsioonitorude ummistuse kõrvaldamise vahend

Slide 28

Ohutunnused: terviseohtlikkus T mürgine T + väga mürgine Võib põhjustada püsivaid või eluohtlikke kahjustusi sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel. Pakend peab olema lastekindla sulguriga! Nt metanool

Slide 29

Ohutunnused: tervisohtlikkus Kantserogeenne: vähktõbi Mutageenne: pärilikud geneetilised kahjustused Reproduktiivtoksiline: sigivuse/loote kahjustumine T mürgine Xn kahjulik I ja II kategooria III kategooria

Slide 30

Ohutunnused: keskkonnaohtlikkus Kahjustust võib tekkida kohe või mõne aja möödumisel. Kemikaale tuleb säilitada ja kasutada nii, et kemikaal ise ega tema jäätmed ei kahjusta keskkonda Ohtlik veeorganismidele Ohtlik taimedele ja loomadele Ohtlik mullaorganismidele Ohtlik mesilastele Ohtlik osoonkihile Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet Nt universaalne kontaktliim N keskkonnaohtlik

SPONSORS